1. Kui ma vaatan eesti tilli, siis näen pea andvaid lilli,
Varre asemel vaid õis – kellel tihti täis on põis.
Hetkel koormaks siin ja seal, hoiab jalad seina peal,
Ta ei austa veel Senekat, pole mõistnud Vana Kreekat…

2. Ühiskond kui vedel sitt, kamandajaks räige …. !
Tallinn – ühiskonna häbi, kuseb sinna kus on käbi.
Õpetab ja räuskab raisk, selles ta ei ole laisk.
Naistele ei meeldi pilt, nende elu – möku kilt!

3. Kui on koma hetkel triip, mõlematel suus on piip,
Puudub suund, visioon ja taip – ühiskond on elav laip.
Kasutades siin sireene, genereerib kraan probleeme,
Nibul valutab tast pea – leidnud enda kõrvalt sea.

4. Sõnavadus on eestis tänu sebradele null,
Meediate juhid hetkel – „Sada lehma ja üks pull.”
Kummardati siin tabuuli, lüües laiaks oma huuli.
Muututi orgasmiks ammu, siis kui komas polnud rammu.

4a. Kergemeene, rumal, laisk – primitiivne on ka raisk,
Egoistlik ja bravuurne – korra kümnendis kultuurne.
Lühinägelik, apaatne – sea moodi akuraatne,
Tõmbub enesesse tihti – siis kui embab oma pihti.

4b. Must ja räpane kui pigi, tema lõhnaõliks higi,
Karvad – üleval ja all, ise tegelikult tall.
Ta ei hinda kodust eite, vahib tihti võõraid kleite.
Mees on naisele siin miskit: „Ta on sakumm ja pudel viskit”

4c. Ei romantikat, ei lilli – imetleb vaid oma tilli,
Lauas räuskab, on üksluine – hiljem sängis kalk ja puine.
Tunded külmad nagu jääl – kui ta lesib kaunil väel …
Ta ei hinda naise sisu – „Eesti mees – probleemne risu!”

5. Kohalik ei kõlba rämpsuks, teda jätkuks siin vaid apsuks.
Sellepärast ta veel elus, olles kera okse melus.
Eesti eidel tihti häbi, mökuga on tehtud käbi.
Naiste elus puudub lill, kõrval kliitor mitte till.”

6. Vaatan tulevikku hetkel, mätas juhib mätast retkel,
Nende silmades on koor – hinge katab sünge loor.
Klitt kui annab tihti pea, vänt on teinud juba vea …
Kus ideid seal on ka vaalu, munades on tasakaalu.”

7. Püüdsin olla adekvaatne, tasakaalukas, mastaapne.
Luuletuses on siin valgust, tähistamaks päeva algust.
Ja paar küsimust on sees. Mõistab see kel mätas ees.
Kliti elu on kui matus – püksid täis ja sõidab katus.”

 

Kliitor on probleemide tekitaja. Vänt on probleemide lahendaja.”

Kui ühiskonnas on mees kliitor on naine kesksugu ja see omakorda tähendab, et ühiskond elab valemi järgi : pidu – päevad, pidu – päevad … Selleks, et seda vältida peaks kas mees või naine muutuma. Mees tugevamaks ja/või naine nõrgemaks. Kui seda muutust ei toimu siis : pidu – päevad, pidu – päevad valem jätkub. „

Vändale elu – klitile melu. Tee oma valik. Sellel aastal”.

 (Teil ei ole veel piisavalt mune, et mõista mis siin kirjas on …   – Pipett)