1. On maailm näinud šansonette,
Ja hiljem möirgavaid Corvette.
On nähtud tina ja ka tuhka …
Ja kuuldud sõnu: „Nüüd sa puhka”.

2. On kogu “täika” hetkel teral,
Triip on nurgas – lootus keral.
Pipettidel on varsti tööd …
Kui külmaks muutuvad siin ööd.

3.Meist igaüks on kui kitarr,
Poliitikasse läheb narr.
Pipettiks hüiab teda eit,
Ja varsti iga teine kleit.

4.Ta muudab reegleid ja disaine,
Kui olek purjus – sisu kaine.
Ta loogikasse raiub prao,
Ja hiljem triigib sirgeks vao.

5. On mõni luule – lihtsalt read,
Ja paljud mehed – ehtsad sead.
Kuid kui on luules – mune, rasva,
Siis sellelt pinnalt: „Tibu, kasva”.

6. Me ees on tupik. Valge sein.
On otsustajaks varsti seim.
Tõid dinosaurused meid sohu,
(Tõid karu lõviga meid sohu)
Siit saame köha ja ka nohu.

7. Siin hundid lakuvad veel haavu,
Ja tiigritel on nina must.
Kuid kotkas kogub juba kaalu,
Tal anakonda näitab ust.

8.On tilgast targem pits ja klaas,
Kuid ainult siis kui õige faas.
Ja tiigist pädevam on järv,
Sest luige laulus – teras närv.

9. Kui vaidleb loom ja vastas lind,
On üks kui nahk ja teine pind.
Titaanist pind kontrollib takti,
Muidu tee on jälle pakti.

10. Need read siin on õunast, hetkest,
Me valest teest ja sassis retkest.
Pipett, mansett ja anum väike,
Neis kõigis peituda võib päike.

11.Igas liblikas on jõudu,
Külvata orkaane, põudu.
Kui vea teinud anakonda,
Приглашают Джеймса Бонда”.

See aasta lubasin luuletada 1 eestikeelse luuletuse kuus – see on augusti luuletus.